Maadeavastuste tagajärjed

17. sajandi alguses oli lõppu saavutamas suured maadeavastused, mis tõid kaasa erinevaid tagajärgi nii Ameerikale kui ka Euroopale. Ameerikas hävitati indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed sulatati kangideks ning saadeti Euroopasse, kuna vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult. Indiaanlased pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse ning nad suruti pärisorjuslikku sõltuvusse. Ameerikas toimus ka indiaanlaste massiline hävitamine. Palju levis ka nakkushaigusi, millest kõige kiiremini levisid rõuged. Toimus ka Ameerika koloniseerimine ehk hakati asustama tühje alasid. Hakati vedama ka neegerorje Aafrikast Ameerikasse. Eurooplased viisid Ameerikasse ka veel ristiusu, nisu, puuvilla ning tulirelvi. Palju avaldasid suured maadeavastused mõju ka Euroopale. Kujunesid uued kaubateed, varasemalt kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, kuid nüüd ka üle Atlandi ookeani. Ühtlasi algas ka Veneetsia ja teiste Itaalia kaubalinnade allakäik. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen ja London. 17.-18. sajandil haarasid suure osa vastsündinud maailmakubandusest enda kätte hollandlased, keda hakati koguni nimetama “maailma voorimeesteks”, ühtlasi algas Inglismaa tähelend maailmavõimuna. Euroopas hakkasid levima uued põllukultuurid, sealhulgas siis näiteks kartul, tomat, mais ja kakao. Ka Euroopasse levisid nakkushaigused, nendest tuntuim oli süüfilis. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Seda ettappi on nimetatud ka “hindade revolutsiooniks”. Hõbe odavnes oluliselt ja Hispaania, mis oli harjunud elama mere tagant toodavast rikkusest ega arendanud küllaldaselt omaenda majandust, sattus omamoodi lõksu. Järsult laienenud turud ja pikaks veninud kaubateed andsid olulise tõuke laevanduse ja navigatsiooni arengusse, kuid tekitasid vajaduse ka uutmoodi finantsteenuste ja ärimudelite järele. Tekkis ka väärtpaberiturg ning Amsterdamis hakkas tööle esimene tõeline börs, nende väärtpaberite ostmise ja müümise keskus. Muidugi avardus oluliselt ka eurooplaste maailmapilt.