Maadeavastuste põhjused ja eeldused

Maadeavastused oli geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt 15 kuni 17. sajandi jooksul.

Avastuste tegemiseks olid sajandite jooksul tekkinud väga hea eeldused. Suureks eelduseks oli renessaansiajastul tekinud uus tehnika ja uued ideed. Kõige tähtsamad kasutusele võetud asjad tehnikas on uute navigatsioonivahendite kasutusele võtu, mis tähendab, et kasutusele võeti täiustunud kompassid ja tähekõrgusmõõtja e astrolaab. Tähtsat rooli mängisid samuti karavellid, mis on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekad, millega oli kergem kitsastes jõgedes liikuda. Laevaehituses etendas suur osa ka karaki leiutamine.

Lisaks kõigele leidus Hispaanias ja Portugallis piisavalt meresõidu kogemusega meremehi, kes olid valmis mineme kaugetele merereisidele pikkadeks kuudeks ja aastateks. Sarnaselt neile leidus ka Pürenee poolsaarel hulgaliselt sõjakaid rüütleid, kes olid valmis tegema pikki reise. Mainida tasuks ka Marco Polo poolt kirja pandu reisikirjeldusi Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt huvi Euroopas kaugete maade vastu.

Maadeavastused ei alanud vaid tänu eeldustele, lisaks eeldustele olid Euroopas ka vajadus idamaiste vürtsidele ning india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga palju kallimad, kui need tegelikult väärt olid.

Sel perioodil oli Euroopas ka kullajanu, mis muutis inimesed uudisimulikumateks ja seiklusjanulikumateks. Mindi otsima väärismetalle ja idamaid kujutati ette rikaste riikidena, mille mündid oli Euroopas väärtuslikud.

Viimase asjana tasub mainida seda, et Euroopas kodanlus tõusis ja oli vajadus turvalisematele mereteede järele.